Niguliste kirik

Kui kunagi oli Niguliste kirik kasutusel vaid pühakojana, siis praegu on see muuseum-kontserdisaal. Ent vastupidi tavalisele kirikule on Nigulistes soe. Seetõttu on see suurepärane kontserdipaik!

Kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi keskel. Ka muusika on Nigulistes kõlanud sajandeid, jumalateenistustest kunstmuusikani. Nii leiab 1898. aasta Postimehest põhjaliku kontserdiarvustuse tunnustatud kontserdilauljale Paula Brehmile. Too oli esimesi, kes eestlastele koduse Peterburi konservatooriumi asemel Saksamaale õppima läks. Kontsert korraldati, et tulevane laulja Saksamaal rahakitsikusse ei jääks. Valik langes Nigulistele, sest teistes kirikutes puudusid nii head orelid, mis sobinuks keerukatele teostele.

Orelid olid ja on siiani Nigulistes tähtsal kohal. Kokku on neid olnud mitukümmend. 1433. aastal sai Niguliste omale kaks orelit. 17. sajandil olnud neid korraga kasutuses lausa neli. Praegu on oreleid kaks ja neid kuuleb igal nädalavahetusel traditsioonilistel orelipooltundidel. Nigulistest sai peaaegu 40 aasta eest alguse ka Tallinna rahvusvaheline orelifestival.

Pika ajalooga kirik kannatas Teises maailmasõjas rängalt, kui sai 1944. aasta märtsipommitamisel tabamuse. Seetõttu oli vahepeal plaan see hoopis maha lammutada. Lõpuks otsustati Niguliste restaureerida, ent pärast 30 aastat kestnud ehitustöid puhkes 1982. aastal vastrenoveeritud kirikus tulekahju. Õnneks ei jõudnud tuli tornist kaugemale. 1984. aastal avati viimaks restaureeritud kirik, mis kohandati muuseumiks-kontserdisaaliks. Kontserdielu sai hoo sisse – uue saali avamisel esinesid orelil Hugo Lepnurm ja lauluga Anu Kaal, Tõnu Kaljuste juhatas filharmoonia kammerkoori. Sage külaline oli ka vanamuusikaansambel Hortus Musicus, kes sai endale esinemiseks autentse keskkonna.

Tihe kontserdigraafik on Nigulistes tänapäevani. Kõlab valdavalt klassika, varieerudes vanamuusikast kaasaegse repertuaarini. Kirikus on ka omapärane akustika – kaja kestvat lausa 12 sekundit! See võib esinejad algul ära ehmatada, sest nii peab artikulatsioonile ja muusikalisele täpsusele palju rohkem tähelepanu pöörama. Ometi muudab see head esitused veelgi võimsamaks.

Helinäide: Kui pillid räägiksid. Aime Tampere ja Tiit Kiik. Eesti Rahvusringhäälingu arhiivimaterjal

Foto: Martin Siplane